Kodukord

Põltsamaa Jahiselts

KODUKORD

Kinnitatud Põltsamaa jahiseltsi

üldkoosolekul 07. 12. 2012.

I ÜLDSÄTTED

 

1.     Kodukorra reguleerimisala

1.1.MTÜ Põltsamaa Jahiseltsi (edaspidi Selts) kodukord on liikmete kokkulepe Seltsi juhtimisel, majandamisel, jahtide korraldamisel, jahindust reguleerivate õigusaktide täitmisel ning jahieetika ja heade jahitavade täitmisel.

1.2.Käesolev kodukord on kohustuslik kõikidele Seltsi liikmetele ja jahikülalistele jahipidamisel Seltsi maadel ja ühisjahtides.

 

II SELTSI LIIKMESKOND

 

2.     Seltsi liikmeks vastuvõtmise kord

2.1.Seltsi liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kes soovib osaleda Seltsi tegevuses, täidab Seltsi põhikirja ja kodukorda, tunnistab liikmete õigusi ja kohustusi ning on edukalt läbinud üheaastase katseaja Seltsi liikmekandidaadina.

2.2.Eriliste teenete eest Seltsi ees võidakse liige nimetada Seltsi auliikmeks. Auliikmeks nimetatakse ja auliikme nimetuse võib ära võtta üldkoosoleku otsusega juhatuse esildise alusel.

2.3.Seltsi liikmeks soovija esitab jahtkonna esimehele vastavasisulise kirjaliku avalduse koos kahe soovitaja allkirjaga. Soovitajaks võib olla vähemalt viieaastase staažiga Seltsi liige. Liikmekandidaat jääb soovitajate käendusele kogu katseajaks.

2.4.Jahipidamist või muid Seltsi tegevusi segavate või üliohtlike tervislike asjaolude ilmnemisel võib nõuda liikmekandidaadilt arstitõendi esitamist.

2.5.Uue liikme katseajale võtmiseks on vajalik jahtkonna liikmete enamuse nõusolek, mis peab olema kajastatud kirjalikus vormis.

 

 

2.6.Liikmekandidaadil on katseajal:

2.6.1.     õigus osa võtta Seltsi ja jahtkonna tegevusest, et tõestada oma sobivust Seltsi liikmeks;

2.6.2.     õigus ilma hääleõiguseta osa võtta Seltsi üldkoosolekust;

2.6.3.     kohustus tasuda kümne päeva jooksul pärast tema liikmekandidaadiks vastuvõtmist maksu, mis on võrdne Seltsi liikmemaksuga.

2.7.Liikmekandidaati ei või katseajal valida Seltsi juhtorganitesse ja tal ei ole individuaalset suuruluki küttimise õigust Seltsi rendijahipiirkonnas.

2.8.Pärast katseaja lõppu on soovitajad kohustatud jahtkonnale esitama aruande kandidaadi tegevuse kohta katseaja vältel. Kui jahtkond loeb katseaja edukalt läbinuks, esitatakse kandidaat Seltsi juhatusele liikmeks vastuvõtmiseks, katseaja mitteläbimisel juhatusele ettepanekut ei esitata.

2.9.Juhatusel on õigus liikmeks vastuvõtmisest keelduda, kui avalduse esitaja on esitanud valeandmeid või kui avaldaja on eelnevalt Seltsist välja arvatud Seltsi põhikirja, jahieeskirja või õigusnormide rikkumise eest.

2.10.                   Isik loetakse Seltsi liikmeks vastuvõetuks koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega juhatuse sellekohase otsuse tegemise hetkest.

2.11.                   Seltsi juhatus korraldab liikmete üle arvestuse pidamist, kusjuures iga liige peab kuuluma vähemalt ühte jahtkonda.

 

3.     Seltsi liikmete õigused ja kohustused

3.1.Seltsi liikmel on õigus:

3.1.1.     võtta osa Seltsi üldkoosolekust;

3.1.2.     võtta osa Seltsi korraldatud üritustest;

3.1.3.     olla valitud Seltsi juhtimis- ja kontrollorganitesse, v.a. liige, kes kuulub mõne teise jahiseltsi juhtorganisse;

3.1.4.     pidada jahti ja kasutada Seltsi halduses olevaid jahiressursse vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning Seltsi poolt kehtestatud korrale ja laskelimiitidele;

3.1.5.     kasutada Seltsi käsutuses olevaid ruume, lasketiire, ehitisi ja muid rajatisi, infot ja vahendeid;

3.1.6.     esitada Seltsi juhatusele ettepanekuid ja järelpärimisi, saada teavet Seltsi tegevuse kohta;

3.1.7.     saada soodustusi Seltsi üritustel või kaupade müügil.

 

3.2.Seltsi liige on kohustatud:

3.2.1.     täitma Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, sh. jahiseadust, jahieeskirja, Seltsi põhikirja ja kodukorda, samuti Seltsi juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid, jälgima häid käitumistavasid ja üldlevinud jahieetikat;

3.2.2.     tasuma õigeaegselt Seltsi üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses sisseastumis- ja liikmemaksu;

3.2.3.     kasutama säästlikult ja otstarbekalt Seltsi vara;

3.2.4.     hoidma seltsi mainet;

3.2.5.     hüvitama oma tegevuse või tegevusetusega Seltsile tekitatud kahju;

3.2.6.     tagastama väikeulukite jahiloa ning suurulukite küttimisloa hiljemalt kümne päeva jooksul pärast loa kehtivuse lõppu;

3.2.7.     võtma osa ühisjahil kütitud ulukite transpordist veokini;

3.2.8.     võtma osa suurulukite nahastamisest ja muudest vajalikest toimingutest peale suuruliki ühisjahi lõppu, juhul kui ei otsustata teisiti.

3.3. Seltsi liikmetele võib kohustusi kehtestada üldkoosoleku või juhatuse otsusega või jahtkonna esimehe korraldusega. Kehtestatud kohustuste täitmise kontrollimine kuulub juhatuse ja jahtkonna esimehe pädevusse. Juhatuse või jahtkonna esimehe poolt kohustuste kehtestamise peale võib esitada kaebuse üldkoosolekule, kelle otsus on lõplik.

3.4.Seltsi sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kinnitab üldkoosolek iga-aastaselt. Maksu suurus kinnitatakse eelseisvaks eelarveaastaks hiljemalt üks kuu enne jooksva aasta lõppu. Liikmemaksu tasumise tähtaja määrab juhatus.

3.5.Sisseastumis- ja liikmemaks on võrdne kõikidele liikmetele, v.a. üle 70-aastased liikmed, kellele liikmemaksu määrab üldkoosolek. Auliikmed on liikmemaksust vabastatud. Liikmemaksust vabastatakse isikuliselt juhatuse otsusega.

3.6.Seltsi liikmed, sh. auliikmed, võivad kanda Seltsi sümboolikat vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud korrale.

4.     Seltsist välja astumine ja väljaarvamine

4.1. Seltsist väljaastumiseks esitab liige vastavasisulise kirjaliku avalduse Seltsi juhatusele. Juhatus vaatab avalduse läbi esimesel võimalusel. Isiku liikmelisus loetakse lõppenuks juhatuse vastava otsuse vastuvõtmise hetkest. Otsus tehakse isikule teatavaks avalduses märgitud viisil. Otsusest informeeritakse selle jahtkonna esimeest, kuhu isik Seltsi liikmena kuulus.

4.2. Liikme võib Seltsist välja arvata kui:

4.2.1.     ta ei ole tasunud õigeks ajaks liikmemaksu;

4.2.2.     ta ei täida Seltsi juhtorganite seaduslikke korraldusi, rikub Seltsi üritusel kehtivat korda või ei täida temale pandud kohustusi;

4.2.3.     ta omab kehtivat kriminaalkaristust;

4.2.4.     ta on oma süülise tegevusega kahjustanud seltsi mainet või on tekitanud Seltsile kahju;

4.2.5.     ta on kaotanud teiste Seltsi liikmete usalduse;

4.2.6.     ta on keelanud jahipidamise lepinguga kasutusse antud maadel;

4.2.7.     jahtkond on esitanud juhatusele kirjaliku avalduse, millel on 2/3 jahtkonna liikmete allkirjad ja milles on selgelt välja toodud, millist eetikanormi või muud head tava, seadust või korda on nende jahtkonna liikme poolt rikutud.

4.3.Kui seltsi liige arvatakse välja jahtkonnast, antakse talle võimalus astuda kuu aja jooksul mõne teise jahtkonna liikmeks, selle võimaluse kasutamata jätmisel tehakse juhatusele ettepanek liikme Seltsist väljaarvamiseks.

4.4.Seltsist väljaarvamise otsustab juhatus. Kui otsustatakse juhatuse liikme väljaarvamise küsimust, siis väljaarvatav hääletusel ei osale.

4.5.Väljaarvamise otsus tehakse isikule viivitamatult teatavaks kirjalikult, saates see liikme antud aadressile tähtkirjaga. Peale 10 päeva möödumist otsuse saatmisest loetakse, et see on isikule teatavaks tehtud. Väljaarvatul on õigus otsus edasi kaevata üldkoosolekule 10 päeva jooksul, alates otsuse teatavaks saamise päevast. Üldkoosoleku otsus on lõplik. Kuni üldkoosoleku otsuseni peatatakse väljaarvatu liikme staatus Seltsis.

4.6.Seltsist väljaastumise või väljaarvamise korral liikmemaksu ega muid liikme poolt teostaud makseid ja ühistegevuse käigus soetatud vara ei tagastata.

 

III JUHTIMINE

5.     Üldkoosolek

5.1.Seltsi kõrgeimaks juhtimisorganiks on üldkoosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas küsimuste arutamiseks, mis põhikirja järgi on üldkoosoleku pädevuses. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse Seltsi liikmetele läbi jahtkondade esimeeste ja piirkondlikus ajalehes vähemalt 10 päeva ette. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 1/3 Seltsi liikmetest.

5.2.Lisaks põhikirjas sätestatule üldkoosolek:

5.2.1.     juhatuse esildise alusel annab ja võtab ära auliikme nimetuse;

5.2.2.     Seltsi liitumisel Eesti Vabariigi või välismaiste organisatsioonidega valib oma esindaja(d) ja kutsub nad tagasi;

5.2.3.     kinnitab juhatusele Seltsi nimel tehtavate tehingute rahalised piirmäärad;

5.2.4.     kinnitab Seltsi sümboolika kavandid ning kehtestab sümboolika kasutamise korra;

5.2.5.     vajadusel tühistab juhatuse otsuseid või peatab nende täitmise;

5.2.6.     Seltsi tegevuse lõpetamisel määrab likvideerijad.

 

5.3.Üldkoosoleku avab Seltsi esimees või tema äraolekul aseesimees, pärast seda valitakse koosoleku juhataja, protokollija, vajadusel häältelugemiskomisjaon, kinnitatakse üldkoosoleku päevakord ja läbiviimise reglement.

 

5.4.Üldkoosolekul võetakse otsused vastu poolthäälte enamusega. Seltsi põhikiri ja kodukord ning nende muudatused on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud hääleõiguslikest liikmetest.

 

6.     Juhatus

6.1.Juhatus juhib Seltsi tegevust üldkoosolekute vahelistel perioodidel. Üldkoosolek valib, juhatuse esimehe, kaks aseesimeest ning kinnitab juhtkondade esimehed juhatuse liikmeteks. Juhatus valitakse üldkoosoleku poolt neljaks aastaks. Juhatus juhib ja esindab Seltsi üldkoosolekute vahelisel ajal.

6.2.Juhatuse esimehel on õigus esindada Seltsi kõigis õigustoimingutes. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse aseesimees.

6.3.Seltsi juhatus peab oma koosolekuid vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 1/2 juhatuse liikmetest, sh juhatuse esimees või tema äraolekul aseesimees. Juhatuse otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav juhatuse esimehe või tema äraolekul aseesimehe hääl.

6.4.Lisaks põhikirjas nimetatule Seltsi juhatus:

6.4.1.     korraldab Seltsi finantsmajanduslikku tegevust;

6.4.2.     vastutab Seltsi finantstegevuse eest, annab oma tegevusest aru Seltsi üldkoosolekule ja revisjonikomisjonile;

6.4.3.     arutab läbi seltsi bilansi, tööaruanded ja eelseisva aasta eelarved ning esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks;

6.4.4.     teeb vastavalt eelseisva aasta eelarvele üldkoosolekule ettepanekud Seltsi liikmemaksu ja sisseastumismaksu määrade kinnitamiseks;

6.4.5.     määrab vajadusel karistused Seltsi liikmetele vastavalt käesolevas kodukorras kehtestatud korrale;

6.4.6.     korraldab Seltsi ühisjahtide läbiviimist, määrab selleks vastutavad isikud ning kehtestab osavõtumaksud;

6.4.7.     jaotab hooajaks eraldatud küttimislimiidid ja kinnitab suurulukiküttimise lubade hinnad;

6.4.8.     tagab üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute protokollide ning koosolekul vastuvõetud otsuste kättesaadavuse.

 

6.5.Juhatuse koosolekuid juhatab juhatuse esimees, tema äraolekul aseesimees. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

 

7.     Juhatuse esimees

 

7.1.Seltsi juhatuse esimees (ka Seltsi esimees):

7.1.1.     juhib seltsi tegevust vastavalt Seltsi põhikirjas sätestatud pädevusele ning kooskõlas üldkoosoleku ja juhatuse otsuste ning käesoleva kodukorraga;

7.1.2.     esindab Seltsi õigustoimingutes ning suhetes teiste asutuste ja organisatsioonidega;

7.1.3.     vastutab juhatuse töö ja vajaliku informatsiooni kättesaadavuse esst Seltsis;

7.1.4.     võib vajadusel volitada teisi juhatuse liikmeid esindama ennast või Seltsi.

 

7.2.Juhatuse esimehega võib sõlmida juhatuse liikme lepingu tema töö tasustamiseks ja tööga seotud kulutuste kompenseerimiseks. Juhatuse esimehega sõlmib Seltsi nimel lepingu teine juhatuse liige.

 

 

8.     Jahtkonna esimees

8.1.Jahtkonna esimees valitakse jahtkonna liikmete hulgast neljaks aastaks.

8.2.Jahtkonna esimehel on õigus:

8.2.1.     jaotada jahialale eraldatud suurulukiküttimise lube vastavalt jahimeeste panusele;

8.2.2.     määrata jahiala jahimeestele kohustusi jahtkonna ees seisvate ülesannete täitmiseks;

8.2.3.     käsutada jahtkonna rahalisi ning materiaalseid vahendeid vastavalt jahtkonna vajadustele;

8.2.4.     kooskõlastada kõrgistmete ja lisasöötmiskohtade asukohad ja määrata vastutajad.

8.3.Jahtkonna esimees on kohustatud:

8.3.1.     aktiivselt osa võtma seltsi tööst;

8.3.2.     organiseerima ja läbi viima ulukite loendust;

8.3.3.     vajadusel juhatusele aru andma tema jahialal toimunust;

8.3.4.     organiseerima maakasutuslepingute sõlmimist jahialal;

8.3.5.     organiseerima ulukite lisasöötmist ja hooldustöid jahialal, söödapõldude ja soolakute rajamist ja hooldamist ning kontrollima kõigi nende tööde teostamist;

8.3.6.     organiseerima ja korraldama jahipidamist oma jahialal;

8.3.7.     korraldama vajaliku info levitamist ja maksude kogumist jahtkonna jahialale kinnitatud jahimeeste hulgas;

8.3.8.     vajadusel andma jahtkonna koosolekul ülevaate rahaliste vahendite kasutamisest;

8.3.9.     juhatuse nõudmisel esitama vajalikud dokumendid revisjonikomisjonile;

8.3.10. oma võimaluste ja pädevuse piires lahendama arusaamatusi maaomanike või nende volitatud esindajatega.

 

IV JAHIPIDAMINE

9.     Jahipidamise kord

Jahil olles tuleb kinni pidada Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja eeskirjadest ning kohalike omavalitsuste, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Seltsi poolt välja antud õigusaktidest.

 

 

 

10.  Ühisjaht

10.1.                   Ühisjaht on jaht, millest võtavad osa kaks või enam jahimeest. Ühisjahte korraldatakse jahi mitmekesistamiseks ning Seltsi liikmete tihedamaks kokkusaamiseks.

10.2.                   Küsimused ja probleemid, mis ühisjahtidel kerkivad ning mille lahendamist ei ole reguleeritud Seltsi põhikirjas ega kodukorras, lahendab jahijuhataja.

 

11. Jahijuhataja

11.1.                   Ühisjahti juhatab jahijuhataja, kes omab kehtivat jahijuhataja tunnistust. Jahijuhataja valitakse enne ühisjahi algust ja selle kohta tehakse vastav märge ühisjahist osavõtjate nimekirjas.

11.2.                   Jahijuhatajal on õigus:

11.2.1. valida koht jahipidamiseks;

11.2.2. määrata jahieetikat rikkunud jahimehele karistusi;

11.2.3. määrata saagijagamise alused;

11.3.                   Jahijuhataja on kohustatud:

11.3.1. kontrollima enne jahi algust kõikide jahist osavõtjate jahil ettenähtud dokumente;

11.3.2. täitma ühisjahil nõutud dokumentatsiooni;

11.3.3. viima läbi ohutusalase instrueerimise ja kontrollima ohutusnõuete täitmist kogu jahi kestel;

11.3.4. määrama jahipidamise viisi;

11.3.5. määrama ajujahil kütiliinivanema(d) ja ajuvanema(d);

11.3.6. määrama kütid ja ajajad;

11.3.7. organiseerima saagi realiseerimise müügiks või jagamise jahist osavõtjate vahel;

11.3.8. eemaldama jahist jahipidamise eeskirju rikkunud osavõtjad.

 

12. Kütiliinivanem

Kütiliinivanem on kohustatud:

12.1.                   Täitma jahijuhataja korraldusi;

12.2.                   Panema paika kütiliini ja pärast aju lõppemist andma küttidele loa liinilt lahkuda;

12.3.                   Informeerima jahijuhatajat kütiliini valmisolekust ja jahi käigus küttidega tekkinud probleemidest.

 

13. Ajuvanem

Ajuvanem on kohustatud:

13.1.                   Täitma jahijuhataja korraldusi;

13.2.                   Juhatama aju tegevust jahi käigus;

13.3.                   Võimalusel informeerima jahijuhatajat ajus toimuvast.

14.    Kütt

Kütt on kohustatud:

14.1.                   Täitma kõiki jahipidamise eeskirju ja jahiohutuse nõudeid ning jahipidamise head tava;

14.2.                   Täitma vastu vaidlemata jahijuhataja ja kütiliinivanema seaduslikke korraldusi;

14.3.                   Informeerima kütiliinivanemat jahti puudutavatest detailidest;

14.4.                   Olema kütiliinil nähtav teistele küttidele, kui vastav võimalus puudub, andma neile eelnevalt märku enda asukohast;

14.5.                   Peale aju lõppu organiseerima tema poolt kütitud suuruluki veretustamise või teostama selle toimingu ise;

14.6.                   Kandma ühisjahis kohustuslikku ohutusvesti või punast või oranži pealiskuube või vesti;

Kütil on keelatud:

14.7.                   Lahkuda oma positsioonilt kütiliinil enne vastavasisulist korraldust;

14.8.                   Tulistada ajajate suunas, kui pole veendutud täielikus ohutuses;

14.9.                   Sooritada lasku kütiliini suunas;

14.10.               Sooritama lasku kindlakstegemata uluki suunas;

14.11.               Segada oma tegevusega teisi kütte.

 

15. Ajaja

15.1.                   Ajaja on kohustatud:

15.1.1. täitma jahijuhataja ja ajuvanema seaduslikke korraldusi;

15.1.2. ajus viibides kuulama teiste ajus viibivate ajajate liikumist, ruttamata teistest ette või jääma maha või muutma oma kohta teiste ajajate suhtes;

15.1.3. ajus olles loomi märgates teatama sellest kütiliinile, et hõlbustada nende tööd;

15.1.4. võimalusel informeerima kütte oma lähenemisest kütiliinile;

15.1.5. kandma ühisjahis kohustuslikku ohutusvesti või punast või oranži pealiskuube või vesti.

15.2.                   Ajajal on keelatud:

15.2.1. Aju lõppedes minna kütiliinile ilma vastavasisulise korralduseta;

15.2.2. Viibida ajus laetud jahirelvaga, välja arvatud juhul, kui koeraga ajus olles tulistatakse seisvat ulukit.

16. Külalisjaht

16.1.                     Külalisjaht on jaht, kus viibivad erinevatesse jahiseltsidess kuuluvad jahimehed ning mis toimub ühisjahi põhimõttel. Külalisjahimees võib osaleda jahis jahtkonna enamuse nõusolekul.

16.2.                     Seltsi liige võib ühisjahile kutsuda jahikülalisi, keda ta on kohustatud jahist osavõtjatele esitlema. Jahikülalise kutsuja vastutab selle eest, et külaline täidaks Seltsi põhikirja ja kodukorda ning tasub jahipäeva eest kehtestatud maksusumma Seltsi pangakontole. Külalisena ei saa kutsuda Seltsist väljaheidetud endist liiget või isikut, keda juhatus keeldus Seltsi liikmeks vastu võtmast.

 

17. Uluki küttimine ja trofee omandamine

17.1.                   Jahitrofee kuulub jahimehele, kes sooritas suurulukile kuuliga esimese surmava lasu. Surmava lasu tunnuseks on kuuli läbimine uluki rindkeret (vahelihast eespoolt). Samuti loetakse surmavaks lasuks lasku, mis ei võimalda uluki edasist liikumist.

17.2.                   Haavlitega jahipidamisel kuulub uluk sellele jahimehele, kelle tulemuset loom hukkus.

17.3.                   Laskja väljaselgitamise vaidluse korral määrab jahijuhataja kogenud jahimeeste hulgast kolmeliikmelise erapooletu komisjoni, kelle otsus on lõplik.

 

 

V JAHIEETIKA

18. Austa jahikaaslast

18.1.                   Käitudes nii, et Selts oleks sõpruskond ning ühine jahiaeg kõigile meeldiv;

18.2.                   Pidades kinni jahikokkulepetest ning säästes ühist jahiaega;

18.3.                   Jätmata ühiseid jahiülesandeid ühe või üksikute kanda;

18.4.                   Olles õiglane ja korrektne ühiste kulude kandmisel;

18.5.                   Häirimata teisi jahimehi hilinenud ilmumise, hääleka oleku, suitsetamise või muu sellise käitumisega jahipidamisel;

18.6.                   Tungimata teise laskepositsioonile või varitsuspaika;

18.7.                   Jagades kaaslase heameelt täpse tabamise korral ja osatamata ebaõnnestunud lasku;

18.8.                   Koheldes koera nagu jahikaaslast, kuulugu ta sinule või kellelegi teisele;

18.9.                   Tehes asjakohase viisaks märkuse, kui märkad, et keegi käitub valesti;

18.10.               Mitte lahkudes üldjuhul ühisjahist enne selle lõppu;

18.11.               Teavitades jahijuhatajat oma lahkumisest ühisjahist enne selle lõppu;

18.12.               Mitte kasutades Seltsi teise liikme poolt ehitatud kõrgistet või söötmiskohta temalt luba küsimata;

18.13.               Ilmudes jahile korrektses jahiks või puhkuseks mõeldud riietuses;

18.14.               Kinnitades edukale kütile looma rindkerele asetatud austamisoksalt murtud oksharukese mütsile või mujale sobilikku kohta;

18.15.               Tundes jahitraditsioone, tavasid ja asjassepuutuvat seadusandlust ning käitudes vastavalt.

 

19. Austa ulukit

19.1.                   Tunnustades uluki õigust elule;

19.2.                   Kaitstes teda jõudumööda röövlindude, hulkuvate murdjate ning salaküttide eest;

19.3.                   Jälitamata ulukit abitus olukorras;

19.4.                   Tulistades vaid olukorras ning distantsilt, mis tagab surmava lasu;

19.5.                   Kasutades asjakohast laskemoona;

19.6.                   Lõpetades haavatud uluki vaeva võimalikult kiiresti;

19.7.                   Jälitades haavatud ulukit tema suurusest sõltumata tabamiseni või hetkeni, mil selgub edasise jälitamise lootusetus;

19.8.                   Kasutades jahisaaki võimalikult täielikult ning säästlikult;

19.9.                   Avaldades lugupidamist kütitud ulukile, asetades uluki rindkerele kuuseoksakese. Kuuseoks asetatakse suuruluki rindkerele nii, et oksa lõikepool pea suunas, emasloomale vastupidi.

 

20. Austa nii elusat kui ka eluta loodust

20.1.                   Täiendades oma teadmisi ulukite ja looduse kohta;

20.2.                   Täites kohusetundlikult teaduslikke küsitluslehti;

20.3.                   Jätmata endast loodusesse ebameeldivaid ja püsivaid jälgi ning prügi;

20.4.                   Proovimata püssi (vibu) kasvavate puude, ülesseatud siltide, märkide postide ja ehitiste pihta;

20.5.                   Veendudes lõket tehes tuleohutuses ja mitte jättes lõket järelvalveta.

 

21. Pea lugu ja säilita alati viisakus jahiolukorras teiste inimestega kohtudes.

21.1.                   Probleemi tekkides ürita siiski olukorda rahulikuna hoida ning suhtle positiivselt.

 

22. Austa teiste omandit.

 

VI SELTSI TRADITSIOONID

23. Traditsioonilised üritused ja ettevõtmised

Selts on sõpruskond, keda ühendab ühine huvi jahi ning looduse ja keskkonnahoiu vastu ning kes korraldab või osaleb järgmistel üritustel ning ettevõtmistel:

23.1.                   Maa- ja metsaomanike ning Seltsi suuruluki ühisjahis;

23.2.                   Jahtidel ühiselt kütitud ulukite austamisel;

23.3.                   Ulukite täiendav lisasöötmine;

23.4.                   Jõulurahu väljakuulutamine;

23.5.                   Jahihooaja lõpetamine;

23.6.                   Osalemine erinevatel laskevõistlustel;

23.7.                   Osalemine EJS kokkutulekul;

23.8.                   Juhtkonna jahihooaja lõpetamine ühisjahiga;

23.9.                   Kevadine jahimaja ümbruse suurkoristus ja suvine saare heakorra eest hoolitsemine juhtkondade kaupa;

23.10.               Osalemine muudel Põltsamaa linna poolt korraldatavatel üritustel.

 

VII RAKENDUSLIKUD MEETMED

 

24. Karistuse määramise põhjused

Seltsi liiget võidakse karistada järgnevatel põhjustel:

24.1.                   Eesti Vabariigi jahiseaduse, relvaseaduse või jahieeskirjade rikkumine;

24.2.                    Seltsi kodukorra või põhikirja sätete rikkumine;

24.3.                   Seltsi üldkoosoleku või juhatuse otsuste mittetäitmine;

24.4.                   Jahtkonna esimehe korralduste mittetäitmine;

24.5.                   Jahijuhataja, kütiliinivanema või ajuvanema korralduste eiramine;

24.6.                   Jahieetika rikkumine;

24.7.                   Põhjendamatute konfliktide tekitamine ja laimu levitamine Seltsi või seltsikaaslaste kohta;

24.8.                   Vääritu käitumine.

 

25. Karistuse liigid

Karistused Seltsi liikmetele võivad olla:

25.1.                   Hoiatus:

25.2.                   Piirangud jahipidamisel, sh jahist eemaldamine;

25.3.                   Jahikeeld seltsi jahipiirkonnas kuni kaheks aastaks;

25.4.                   Seltsist väljaheitmine.

 

26. Karistuse määramine ja jõustumine

26.1.                   Karistusi võib rakendada ka liitkaristustena.

26.2.                   Karistusena määratud jahikeeld jõustub juhatuse vastava otsuse vastuvõtmisest.

26.3.                   Seltsist väljaheidetud liige kaotab kõik Seltsi liikme õigused.

26.4.                   Karistuse kohta tehakse sissekanne jahimehe isiklikku andmestikku.

26.5.                   Karistusi on õigus määrata:

26.5.1. jahijuhatajal – hoiatus, jahist eemaldamine;

26.5.2. juhatusel – kõik karistused;

26.5.3. üldkoosolekul – kõik karistused.

26.6.                   Jahijuhatajal on õigus määrata karistus sellel jahil toimunud rikkumise eest, kus tema oli jahijuhataja. Jahijuhataja peab oma otsuse karistuse määramisest tegema teatavaks kogu jahiseltskonna ees avalikult sama jahipäeva jooksul, millal rikkumine aset leidis. Jahijuhatajal on õigus teha ettepanekuid Seltsi juhatusele karistuse määramiseks jahil asetleidnud rikkumise eest.

26.7.                   Juhatusel on õigus määrata karistusi jahijuhatajate, jahtkonna esimeeste ja teiste Seltsi liikmete, samuti väljaspoolt Seltsi tulnud kirjalike ettepanekute põhjal algatatud menetluste põhjal. Juhatus ei tohi määrata karistust ilma eelnevalt asjaosaliselt selgitust saamata. Juhatuse poolt määratud karistust on võimalik edasi kaevata üldkoosolekule, kes vaatab kaebuse läbi ühe kuu jooksul.

26.8.                   Üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse ettepanekul karistuse määramine, samuti juhatuse poolt määratud karistuse peale esitatud kaebus(t)e läbivaatamine. Üldkoosoleku otsus on lõplik.

 

27. Premeerimine

27.1.                   Seltsi liikmeid võidakse premeerida heade jahinduslike tulemuste ja aktiivse tegevuse eest Seltsis.

27.2.                   Preemiad Seltsi liikmetele võivad olla:

27.2.1. suurulukiküttimise luba – ettepaneku premeerimiseks võib teha jahtkonna esimees varem jahtkonnaliikmetega kokkulepitud reeglite alusel, preemia määramise otsustab juhatus;

27.2.2. tänukiri – otsustajaks juhatus;

27.2.3. aastamaksust vabastamine – otsustajaks juhatus;

27.2.4. auliikmeks nimetamine – otsustajaks üldkoosolek.

 

28. Seltsi vara

28.1.                   Seltsi lasketiir, mille kasutamise kord ja eeskiri kehtestatakse juhatuse poolt.

28.2.                     Jahimaja Lossi tn 2, mille kasutamise kord ja lahtioleku aeg kehtestatakse juhatuse poolt.